Anneli ja Tauri Reisivad: Valge linn

Tervist!

Sellel nädalavahetusel oli meil ees külaskäik Tel Avivi, mis on Iisraeli ärikeskus ning välisriikide jaoks ka Iisraeli pealinn (Iisrael ise peab oma pealinnaks Jeruusalemma, rahvusvaheliselt aga seda ei tunnustata. Seetõttu on ka riikide saatkonnad peamiselt Tel Avivis.)

Esimene asi meie päevaplaanis oli külastada veekeskust ja sinna me reedel hommikul kohe suundusimegi. Oli suhteliselt kallis aga me otsustasime siiski minna vaatama, kuidas on. Kuna me läksime kohe hommikul vara, siis ei olnud seal veel kõige rohkem inimesi, kuid päeva jooksul tuli ikka juurde ja juurde. Veepargis olid torud ja liumäed, kust sai alla lasta ja see oli päris tore. Kuna kahjuks oli seal palju inimesi, seega pidevalt pidi järjekorras ootama, et kuskilt alla lasta. Mõnes kohas vähem, mõnes rohkem. Ja ega seal lisaks torudele nüüd midagi väga palju rohkem teha ei olnudki. Oli ka üks tava bassein (mitte ujumiseks aga lihtsalt hulpimiseks) ja veel mõned lastebasseinid. Kuna me väga palju järjekordades oodata ei viitsinud, siis ei olnudki meil seal väga palju rohkemaid alternatiive. Euroopas veekeskustes käies on ikka tunduvalt rohkem seal tegevusi. Aga eks siin käiaksegi teistmoodi. Tullakse suure perega, võetakse kaasa kõikvõimalikud pikniku tooted ja veedetaksegi seal keskuses terve päev. Seda ma küll väga ette ei kujuta, kuidas ma viitsiksin seal tervet päeva veeta, aga siin on see tavaline. Samuti veendusime me kohalike inimeste oskamatuses järjekordades seista. Pidevalt trügitakse, küll väiksed lapsed, küll noored, küll täiskasvanud, küll vanad inimesed. Pidevalt.

Järgmine peatus oli turg. Tel Avivi peaturg on eriline selle poolest, et seal on tõesti segamini toiduasjad ja riided/suveniirid/nipsasjad. Kuna tegemist oli reede pärastlõunaga, siis oli seal jällegi palju rahvast. See on alati põnev käia mööda turgu ringi ja vaadata, mida pakutakse. Reedeti on peaturu kõrvaltänavas ka käsitöö turg, kus kunstnikud ise müüvad oma tooteid. Seal oli igasugust käsitööd: maalid, ehted, pehmed kaisuloomad, praktilised esemed jpm. Väga ägedad asjad olid.

Õhtul käisime me veel ka linna peal jalutamas ja rannas ujumas. Praegusel ajal oli seal randades ikka väga palu rohkem rahvast. Isegi nii õhtul, kui meie seal käisime, ikka inimesed ujusid, võtsid päikest, mängisid pallimänge.Samuti oli meil välja vaadatud õhtusöögi koht, mis pidi Tripadvisori järgi olema Tel Avivis nr 1. Anneli ootas juba väga, et saaks kuskil väljas süüa. Üldiselt oleme me siin väga vähe väljas söömas käinud ja kui siis peamiselt falafeli kohtades, mis on rohkem nagu tänavatoit. Kuigi Tripadvisoris oli soovitatud koht enne kinni panna, siis me seda ei teinud, aga õnneks ikka koht baaris meile leidus. 10 minutit hiljem olid muidugi kõik kohad kinni ja meil vedas, et me piisavalt vara läksime. Koht ise oli suhteliselt pisikene. Baaris oli kohti 14 inimesele ja laudades umbes samapaljudele. Samas mahus sinna restorani tööle pealt kümne inimese (see kui palju siin igal pool töötajaid on, on muidugi täiesti omaette artiklit väärt). Atmosfäär oli seal tõesti väge äge. Toit see eest aga oli pigem selline tavaline ja aasta toidu elamust ei jätnud.

Me ööbisime Tel Avivi Abraham hostelis. Seda peab aga küll nüüd kiitma. Väga mõnus hostel on. Kenad toad, sõbralikud töötajad, ühisköök, kus saab süüa teha, teed ja kohvi keeta, suur lounge, baar, äge katuse terrass, mõnus hommikusöök. Ühesõnaga üks igati korralik ja tore hostel, Kui peakside sattuma Tel Avivi või Jeruusalemma, siis soovitame kindlasti seal ööbida, hinnatase on ka väga hea. Meie igastahes jäime väga rahule. Nende hostelite juurde kuulub ka reisifirma, kellega saab erinevaid Iisraeli, Jordaania ja Egiptuse reise teha. Nad pakuvad nii ühepäevaseid reise lähiümbruses kui ka pikemaid mitmepäevaseid.

Laupäeval läksime ennelõunal ühele tasuta tuurile. Tegemist oli arhitektuuri tuuriga, mis peamiselt keskendus Bauhaus'i stiilile. Alguses räägiti meile üldse, kuidas Tel Aviv alguse sai (ta on päris noor linn, 19 sajandi lõpust) ja siis me käisime mööda ühte peatänavat, kus meile tutvustati erinevaid stiile 20ndatest (peamiselt eklektiline stiil) ja 30ndatest (Bauhaus). Mulle väga see tuur meeldis. Üldiselt võiks igas linnas sellise tuuri läbi teha, sest pärast seda hakkasime kohe ümbrust ja maju teistsuguse pilguga vaatama ja nägime elemente, mida varem poleks küll tähele pannud.
Samuti tutvustas giid meile süsteemi, kuidas paljud vanad majad restaureeritud on saanud. Nimelt, iga pilvelõhkuja ehitamisega, peab ehitaja restaureerima ühe vana maja. Kuna Tel Aviv (ja eriti see piirkond, kus meil tuur oli ja kus peamised pilvelõhkujad asuvad) on kallis linn elamise poolest ja nõudlus on suur, siis tasub see ka ehitajatel ära. Äge on see, kuidas restaureerimine käib. Alles peab jääma kindlasti vana fassaadi osa, seega kõik muu majast võetakse ära ja jäetakse maja väline karp alles. Siis tõstetakse maja üles ja kaevatakse maja alla suur-suur auk, et teha sinna parkla (parkimine on Tel Avivis suur probleem). Siis see maja seisab seal õhus postide otsas, kuni alt kõik tehtud saab. Siis tehakse maja ka korda. Seest võib teha selle ükskõik milliseks ning juurde võib lisada ka korruseid (kuna ruumi on vähe, siis seda peaaegu alati ka tehakse). Tulemuseks on, et ajaloolised majad saavad taastatud, näevad kenad välja, samas on ka funktsionaalsed.

Järgmiseks oli plaan minna loomaaeda. Kuna aga oli laupäev, siis tavalised bussid siin riigis ei sõida, aga loomaaed ei ole ka päris kesklinnas. Õnneks on Tel Avivis olemas ühistaksod sherutid. Mis põhimõtteliselt on nagu meie marsad. Neil ei ole aga kindlat väljumiskellaaega. Lähevad siis, kui piisavalt inimesi bussis on. Neile saab ka tänaval igal hetkel lehvitada, et nad sind peale võtaks (kuigi nad on tihti täis) ja igal pool paluda, et nad sind maha laseks. Üks sheruti liin läks õnneks päris loomaaia lähedale, seega saime isegi sinna mindud.
Loomaed ise on kaheosaline. Üks osa on nagu tavaline loomaaed ikka, loomad puurides või suuremates aedikutes. Seal olid näiteks erinevad ahvid, kaelkirjakud, elevandid, tiiger jne. Teine osa oli safari. See oli päris äge. Üldiselt minnakse sinna oma autoga ja sõidetakse safaril ringi, kuid kuna meil autot polnud, siis meie saime ka bussiga sõita ja loomi vaadata. Seal oli palju sebrasid, aga ka gnuud, jõehobud, ninasarvikud, falmingod ja palju muud. Eraldi aedikus oli ka üks lõvipere. Lõvid olid väga rangelt teistest eraldi suures aedikus, kuhu sai läbi kahekordsete väravate sõita ning seal sees olid nad veel omakorda elektrikarjuse taga. Meile tundus seetõttu, et siinsed inimesed ei oska väga keelde järgida ja käske täita (nt ühed viskasid šimpansitele banaane, kuigi on igal poool palju silte, et loomi toita ei tohi).
Väga palju erinevaid loomi oli ja üldse oli väga äge loomaaed. Igal pool jalutasid ringi lahtiselt kanad ja kuked ning samuti oli igal pool igasuguseid erinevaid linde, kelle jaoks on see loomaaed peatus nende rännuteel põhja-lõuna vahel. Tasus kindlasti külaskäiku.

Õhtuks enne rongi peale minekut oli meil veel plaanis minna ühele moodsale siseturule, et seal ringi vaadata ja õhtust süüa. Kahjuks oli see kohalejõudes just kinni pandud, kuigi koduleht ja kõik muu oli meile öelnud, et see on kella 23ni lahti. See oli natuke pettumus, aga saime hakkama. Jalutasime siis veel ringi selle turu piirkonnas (ajalooliselt sakslaste piirkond) ja läksime edasi rongijaama ja sõitsime pärast pikka ja väsitavat reisi jälle koju.