teisipäev, 30. jaanuar 2018

Bratislava ja Viin

Seekordse reisi video saab siit.

Uuel aastal läheb meie reisisaaga ikka uue hooga edasi. Meie uue aasta esimene reis viis meid jällegi Kesk-Euroopasse, seekord aga Slovakkia pealinna Bratislavasse. Lend oli meil pärastlõunal ja seega me jõudsime linna just siis, kui oli pimedaks läinud. See andis meile esimesel päeval võimaluse tutvuda linnaga pimedas. Esimese asjana ronisime me Bratislava kindluse juurde künka otsa. Kindlus oli ägedalt valgustatud ja ta paistis üle kogu linna. Sealt künka otsast oli ka kena vaade linnale ja Doonaule, mis sealt läbi voolab. Õhtul käisime ka veel vanalinna peal jalutamas ja avastasime, et Bratislavas on väga palju kohvikuid. Ja eriti vahva oli, et suuremalt jaolt olid need kohvikud väga ägedad ja mõnusad: mõni oli pisike ja seetõttu väga hubane, mõni oli lihtsalt ägeda sisustusega. Üks, kus me käisime, jagas päevasel ajal ruumi raamatupoega ja seetõttu olid raamatud ka kohviku üldiseks tunnuseks, näiteks oli mitu lauda raamaturiiulite vahel. Õhustik oli tore ja mõnus.

Kuna meid oli hoiatatud, et Bratislava ei ole väga suur ja seega ei ole seal ka metsikult palju teha (kuna matkamiseks ei olnud ka kõige parem ilmateade), siis otsustasime laupäeval teha väljasõidu Viini. Rongisõit sinna oli ka ainult tund aega ja mitte eriti kallis.
Viinis oli meie esimeseks sihtkohaks Schönbrunni loss. Sinna minnes nägime ka tavalist Viini, kuhu tavaliselt võib-olla ei satu. Ilus linn on loomulikult. Schönbrunni lossi aed jättis küll väga hea mulje. Kuigi on talv ja lilli ei olnud, siis isegi ilma nendeta andis see päris võimsa tunde. Sealse väikse künka otsa ronides saime mõnusaid linnavaateid nautida, mida ma poleks arvanudki, et sealt näha võiks. Kuna aga aega väga palju ei olnud, siis loomaaed ja loss ise jäid seekord seestpoolt vaatamata.
Järgmiseks viis meid tee läbi kesklinna vanalinna. Seal ei olnud küll midagi väga erilist. Võib-olla veidi uhkemad ja suursugusemad majad, on ikkagi ju suure ajaloolise keisririigi pealinn. Ka püha Stephani kirik oli võimas. Anneli arvates on seda ka väljstpoolt restaureeritud/puhastatud, et ta enam nii must välja ei paistnud.
Viimase vaatamisväärsusena käisime ka Hundertwasserhausi juures, mida ka Anneli varem näinud ei olnud. Tegemist on väga värvilise elumajaga, mis on projekteeritud olemaks ühiseks eluruumiks nii linnainimestele kui ka loodusele. Puud ja põõsad kasvasid planeeritud aukudest tõepoolest välja. Mulle väga meeldis see värviküllus ja kõik need erinevad põnevad detailid, mis sellel majal olid. Üldiselt meenutab ta ka veidi Barcelona Gaudi maju, aga on siiski omamoodi.

Õhtul rongiga Bratislavasse tagasi jõudes oli lõpppeatuseks üks teine rongijaam, kui see, kust me hommikul sõitu alustasime. Et sealt kesklinna poole tagasi saada, pidime minema läbi kohaliku kõrgete paneelmajade piirkonna, näiteks umbes 12 korrused majad olid seal tavalised. Mis oli aga huvitav ja erinev Eesti sellistest piirkondadest oli see, et nende majade allkorrustel ja mõnes madalamas majas olid samuti mitmed kohvikud ja pubid. See andis piirkonnale kohe väga palju elu juurde.

Pühapäev jäi siis meile veel valges Bratislava uurimiseks. Selle päeva ilm ei olnud kahjuks kõige soosivam, aga õnneks kõige hullem ka ei olnud. Vaatasime veel valges üle vanalinna ja kõik sealsed põnevad skulptuurid. Samuti raekoja platsi ja veel mõne olulise hoone. Üks ägedam nendest oli püha Elizabethi kirik, või sinine kirik, nagu seda veel tuntakse. Ja see kirik oli tõepoolest sinine. Ilus helesinine nii seest kui väljast. Paistis silma ja oli eriline. Meile väga meeldis. Samuti ägedad olid näiteks Filharmoonia ja raekoda.
Üheks viimaseks asjaks, mida me vaatasime oli Slovaki raadio hoone. Olin selle kohta lugenud, et seda peetakse maailma üheks koledaimaks hooneks. Siis pidi selle üle vaatama. Minu meelest oli see aga mitte kole vaid äge. Missugused majad on veel tagurpidi püramiidi kujuga? Väga huvitav lahendus ja kindlasti mitte kole.

Kokkuvõtvalt oli Bratislava väga äge linn. Ta meeldis meile rohkem kui Praha (rolli selle juures mängib tõenäoliselt ka see, et Bratislavas ei ole nii palju inimesi). Tal oli kuidagi mõnusam tunnetus oma ägedate kohvikutega. Me pole vist kunagi nii palju kohvi kolme päevaga joonud. Loodame tulevikus sinna veel sattuda.

Bratislava kindlus 
Slovakkia presidendiloss



Rõdu Bratislavas

Maja Viinis

Schönbrunni loss ja Viin

Hofburg - Austria valitsejate linnaloss

Viini raekoda

Maja Viini vanalinnas

Püha Stephani kirik

Hundertwasserhaus

Hundertwasserhaus

Doonau ja Bratislava Uus sild

Maaling Bratislavast

Udune Bratislava

Uus sild ja UFO vaateplatvorm

Bratislava vanalinna peatänav ja püha Miikaeli torn

Anneli ja Napoleoni sõjaväe sõdur

Anneli ja piilur kanalisatsioonist

Sinine kirik

Sinine kirik seest

Bratislava raekoda

Slovaki raadio hoone

Udune Doonau

teisipäev, 16. jaanuar 2018

Praha

Tere!
Praha videot saab vaadata siit.

Tauri on mu peale juba natukene pahane, et see postitus tuleb....kaks kuud pärast reisi. Ehk siis oli novembri keskpaik ja me läksime laupäeva hommikul rongiga Prahasse, kus me kumbki enne käinud polnud. Praha on siit 4 tunnise rongisõidu kaugusel ja isegi ümber ei pea istuma. See oli meie esimene reis külma kliimasse, mis paistab kenasti ka piltidelt välja: mütsid peas ja joped seljas.

Igatahes maandusime me siis ennelõunal Prahasse ja hakkasime linna avastama. Me peame ühest suust kinnitama, et meie meelest on üsna Tallinna moodi; üsna selline kodune tunne. Vaatasime kohe alguses üle vanalinna ja seal oleva astronoomilise kella. Seisime seal kella ees tükk aega ja arutasime, et mis kõik need seierid ja numbrid täpselt ikka tähendavad, kõik päris selgeks ei saanudki. Suhteliselt palju turiste oli. Päike paistis, aga päris ebameeldivalt külm oli.

Suundusime edasi Karli sillale. Karl, päris uhke sild sul. Seal oli veel rohkem turiste. Suhteliselt raske oli midagi üldse vaadata. Teisel pool jõge olevad Praha kindluses oli turistidega veidi parem lugu. Linnale avanesid päris kenad vaated, eriti üllatas mind nende teletorn. Üritasin Taurit mitu korda veenda, et see peab olema kosmosesüstik mitte maja. Ta ei jäänud uskuma, I wonder why. Päris külm oli ka, ma mõtlesin paar korda, et ma ei tule enam kunagi kodust välja ilma oma sulejopeta.
Kindluse juurest alla roninuna, ronisime kohe jälle järgmisest mäest ülesse, et tutvuda kohaliku Eiffeli torni maketiga. Ronisime selle pisikese tegelase otsa ka; jälle väga palju inimesi. Korraks saime isegi akna äärde, et pilti teha. Loomulikult läksime me sinna mäe otsa jalgsi mitte köisraudteega, millega oleks ka saanud.

Alla tulles oli juba pime. Juhuslikult sattusime Eesti saatkonnast mööda jalutama ja ka Karli silla nägime pimeduses ära. Käisime läbi veel ooperimaja juurest ja hakkasime otsima teed hotell juurde. See oli meil kesklinnast ikka omajagu maad. Vahepeal oli natukene kentsakas: ma ei ole väga selline Peterburi teel või Ropkas pimeduses jalutavat tüüpi. Aga hotelli me igatahes jõudsime. See oli ka natukene kummaline. Alumine korrus oli väga kena ja tore aga toad olid nagu endised ühika toad. Ilmselt oligi see maja mingil ajal mingit sellesarnast funktsiooni täitnud. Tuba oli natukene liiga suur ja tühi, et olla hubane ja no natukene kummalise plaaniga ka. Kuigi olime spetsiaalselt võtnud topeltlaia voodiga toa saime kaks lihtsal kokku lükatud voodit. Paratamatult tekkis toa hinna ja oma elamuse kokku panemisel mõte, et kuradi ahned ida-eurooplased. Kuigi hommikusöök oli väga tore (see on minu ja eriti minu abikaasa jaoks väga oluline osa ööbimise juures), siis see hotelli elamus viis üldhinnet reisile kuidagi alla.
Teine asi mida ma täheldasin oli see, et seal ida pool osatakse ikka kõige eest raha küsida. Ainukesed kohad kuhu tasuta sisse sai olid kirikud ja seda ka loomulikult mitte kõigisse kirikutesse. Ma pole selle lähenemisega enam ammu harjunud, eriti kuna need asjad ei ole seal nüüd nii maailmakuulsad. On natukene erinev asi kas su käest küsitakse 10 eurot Sixtuse kabeli või Praha presidendilossi kõrvaltänava eest (jah, nad on jõudnud selleni, et käsitööliste tänav kui selline on tasuline).

Järgmisel päeval vaatasime veel kindluseid, Kafka pead, Švejki kõrtsi (seda Švejki teemat on Prahas mu meelest üllatavalt vähe) ja juudi linnaosa (kuigi selle tuuri me ei võtnud, sest see tundus ebaõiglaselt kallis, ja seetõttu ka sünagoogidesse ja sealsesse surnuaeda sisse ei saanud). Selle surnuaia ma pean meeles ja äkki kunagi tagasi sattudes vaatan üle. Natukene nägime küll ka äärnevast tänavast, aga üsna vähe. See surnuaed on eriline selle poolest, et see on kuni paar meetrit muust tänavapinnast kõrgemal. Põhjus lihtne. Surnuaed sai täis. Küsiti maad juurde. Linnavõimud ütlesid, et ei seda me teile küll ei anna aga me anname teile natukene mulda. Seega tuli surnuaed lihtsalt nö ära täita ja uut "korrust" ehitama hakata. Suhteliselt ebainimlik lähenemine.

Üldiselt on tore, et me selle linna üle vaadatud saime, aga ma ei saa öelda, et ma sinna jubedalt tagasi minna tahaksin. Arhitektuur oli üldiselt väga kena ja maitsekas, linn moodne ja kaasaegne, aga natukene külm, liiga rahvastatud (isegi võrreldes Barcelonaga) ja ebaproportsionaalselt kallis.
Praha

Astronoomiline kell

Vaade Prahale

Presidendiloss


John Lennoni sein

Kohalik Eiffeli torn

Karli sild õhtul 
Praha kindlus õhtul


Praha kindlus

Vltava jõe kaldal

Tantsiv maja

Liikuv Kafka pea

Sünagoog

Juudi surnuaed
Karli sillal, kui ei olnud nii palju inimesi