reede, 25. november 2016

Iisrael põleb ehk kuidas minust sai vihma ootaja

Teisipäeval algasid Iisraelis tulekahjud. Alguses Karmeli mäe ühe külje, kohaliku veinilinna Zichron Ya'akovi juures. Inimesi evakueeriti, kohalik lasteaed põles. Kolmapäeval jätkus seal põleng, kuigi osadel inimestel lubati koju tagasi minna, kes olid teisipäeval evakueeritud. Aga oli ka uusi väikseid koldeid, üks Jerusalemmast põhjas. Eile, neljapäeval, algas kohe hommikul suurem põleng Karmeli mäel Haifa Ülikoolist lõunas. Enne lõunat olid evakueeritud Haifa Ülikool, mitmed elurajoonid ja alanud oli põleng üsna linna südames, suurimast kaubanduskeskusest Grand Canyon (see on muide sõnamäng, Canyon tähendab hebrea keeles ostukeskust ja samal ajal asub see ehitis suure mäekuru nõlval) vaid poole kilomeetri kaugusel. Suurte elumajade piirkonnas. Kustutuslennukid lendasid kogu aeg üle meie instituudi. Technioni (kus mina olen) viiv suurem ristmiks oli kinni. Inimesi evakueeriti. Naaberriikide (Küprose, Kreeka, Türgi, Itaalia, Venemaa) lennukid olid appi tulnud kustutama. Technionis hakati muru kastma (võib tunduda suht suvaline asi, aga siin ei kasteta muru kesk päeva, mitte kunagi). Pärastlõunal teatati, et hakatakse aeglaselt Technioni evakueerima. Rong Haifast Tel Avivi enam ei sõitnud, kuna Kaisarea lähedal oli tuli raudteele liiga lähedal. Spordikeskus ei vastanud telefonile, järelikult oli evakueeritud. Oli selge, et tavalist moodi koju ei saa. Kell kolm hakati meie maja evakueerima ja me läksime oma laborikaaslastega Danny autoga ära, ta viis mu Nesherisse, mis on mäest all ja kust ma sain bussiga nii koju, et ei peaks põlengukeskuse lähedalt läbi sõitma. Bat Galimis nägin evakueeritud inimeste ajutiseks öömajaks kohandatud ruume. Õhtul näitas tulekahjude kaart, et midagi põleb meist mitte enam kui kilomeetri kaugusel. Pakkisin igaks juhuks arvuti, rahakoti ja passi ühte hunnikusse ja läksin magama. Taurit polnud, ta on oma õe ja täditütrega Jerusalemmas. Hommikul ärkasin ja kõik tundus rahulik, läksin jooksma. Siit kahe kilomeetri kaugusel oli radutee ja mere vahel tulekahi. Täiesti suvalisel platsil. Mul polnud isegi telefoni, et päästeametisse helistada. Õnneks oli veel teisi jooksjaid. Vahetus läheduses oli kaks elumaja. Minut hiljem nägin kolme lennukit sinna suunas liikuvat. Kuna ala oli väike lootsin, et nad saavad selle kustutatud ja jooksin edasi, kuigi olin väga kahe vahel, kas edasi või koju tagasi. Tagasi tulles oli tuli kustutatud, tuletõrjujad veel pritsisid veidi vett ja politsei oli kohal.
Miks selline katastroof? Meil on sadanud siin tegelikult täpselt üks kord 1. novembril 10 minutit. Kohutavalt kuiv on. Eelmisel laupäeval tõusis meeletu tuul, pea 10 m/s kogu aeg. Iga väike tulekolle levib sellega väga kiiresti ja kuna tuul keerutab (kuigi on üldiselt mere suunas) siis ka halvasti ennustatavates suundades.
Võimud ütlevad, et üle poole tulekahjudest on süütamised. Kahtlustatakse mitteorganiseeritud riigivastaseid. Välja on kuulutatud, et süütamise eest on karistuseks 15-20 aastat vangistust. Levib uus termin öko-terrorism.
Muide, ma olen korra pidanud evakueeruma tulekahju pärast. Kolmandal kursusel kui kesk ööd (kell 2 või 3) läks meie vastastoas midagi põlema. Mu toakaaslane oli paanikas. Toast välja tulles ei näinud mitte midagi. Suitsu oli nii paksult. Ma tunnen südamest kaasa kõigile, kes on evakueeritud, kelle kodu ei ole enam või kelle kodu juures on suitsukahjustused. Üldiselt on terve linn suitsu mattunud. Haiglasse on õnneks satunud alla 100 inimese ja neist üks vajas natukene rohkem ravi. Kõigil juhtudel oli suitsukahjustuste kahtkus. Evakueerijad on teinud väga head tööd.
Vihma lubab mitte enne kolmapäeva, kõige tõenäolisemalt neljapäeval. Ma pole kunagi vihma oodanud. Nüüd ootan. Palun tule ja saja meie peale. Kasvõi kõik need kolm päeva, mida ilmajaam maksimaalselt lubab.

Kes tahab videot vaadata, siis siin on link. Uudiste allikana seda lehte ei saa usaldada, aga video on ehtne.
https://www.facebook.com/ISRAEL.TRUTH/videos/1340582935954453/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar