Anneli ja Tauri Reisivad: Praha

Tere!
Praha videot saab vaadata siit.

Tauri on mu peale juba natukene pahane, et see postitus tuleb....kaks kuud pärast reisi. Ehk siis oli novembri keskpaik ja me läksime laupäeva hommikul rongiga Prahasse, kus me kumbki enne käinud polnud. Praha on siit 4 tunnise rongisõidu kaugusel ja isegi ümber ei pea istuma. See oli meie esimene reis külma kliimasse, mis paistab kenasti ka piltidelt välja: mütsid peas ja joped seljas.

Igatahes maandusime me siis ennelõunal Prahasse ja hakkasime linna avastama. Me peame ühest suust kinnitama, et meie meelest on üsna Tallinna moodi; üsna selline kodune tunne. Vaatasime kohe alguses üle vanalinna ja seal oleva astronoomilise kella. Seisime seal kella ees tükk aega ja arutasime, et mis kõik need seierid ja numbrid täpselt ikka tähendavad, kõik päris selgeks ei saanudki. Suhteliselt palju turiste oli. Päike paistis, aga päris ebameeldivalt külm oli.

Suundusime edasi Karli sillale. Karl, päris uhke sild sul. Seal oli veel rohkem turiste. Suhteliselt raske oli midagi üldse vaadata. Teisel pool jõge olevad Praha kindluses oli turistidega veidi parem lugu. Linnale avanesid päris kenad vaated, eriti üllatas mind nende teletorn. Üritasin Taurit mitu korda veenda, et see peab olema kosmosesüstik mitte maja. Ta ei jäänud uskuma, I wonder why. Päris külm oli ka, ma mõtlesin paar korda, et ma ei tule enam kunagi kodust välja ilma oma sulejopeta.

Kindluse juurest alla roninuna, ronisime kohe jälle järgmisest mäest ülesse, et tutvuda kohaliku Eiffeli torni maketiga. Ronisime selle pisikese tegelase otsa ka; jälle väga palju inimesi. Korraks saime isegi akna äärde, et pilti teha. Loomulikult läksime me sinna mäe otsa jalgsi mitte köisraudteega, millega oleks ka saanud.

Alla tulles oli juba pime. Juhuslikult sattusime Eesti saatkonnast mööda jalutama ja ka Karli silla nägime pimeduses ära. Käisime läbi veel ooperimaja juurest ja hakkasime otsima teed hotell juurde. See oli meil kesklinnast ikka omajagu maad. Vahepeal oli natukene kentsakas: ma ei ole väga selline Peterburi teel või Ropkas pimeduses jalutavat tüüpi. Aga hotelli me igatahes jõudsime. See oli ka natukene kummaline. Alumine korrus oli väga kena ja tore aga toad olid nagu endised ühika toad. Ilmselt oligi see maja mingil ajal mingit sellesarnast funktsiooni täitnud. Tuba oli natukene liiga suur ja tühi, et olla hubane ja no natukene kummalise plaaniga ka. Kuigi olime spetsiaalselt võtnud topeltlaia voodiga toa saime kaks lihtsal kokku lükatud voodit. Paratamatult tekkis toa hinna ja oma elamuse kokku panemisel mõte, et kuradi ahned ida-eurooplased. Kuigi hommikusöök oli väga tore (see on minu ja eriti minu abikaasa jaoks väga oluline osa ööbimise juures), siis see hotelli elamus viis üldhinnet reisile kuidagi alla.

Teine asi mida ma täheldasin oli see, et seal ida pool osatakse ikka kõige eest raha küsida. Ainukesed kohad kuhu tasuta sisse sai olid kirikud ja seda ka loomulikult mitte kõigisse kirikutesse. Ma pole selle lähenemisega enam ammu harjunud, eriti kuna need asjad ei ole seal nüüd nii maailmakuulsad. On natukene erinev asi kas su käest küsitakse 10 eurot Sixtuse kabeli või Praha presidendilossi kõrvaltänava eest (jah, nad on jõudnud selleni, et käsitööliste tänav kui selline on tasuline).

Järgmisel päeval vaatasime veel kindluseid, Kafka pead, Švejki kõrtsi (seda Švejki teemat on Prahas mu meelest üllatavalt vähe) ja juudi linnaosa (kuigi selle tuuri me ei võtnud, sest see tundus ebaõiglaselt kallis, ja seetõttu ka sünagoogidesse ja sealsesse surnuaeda sisse ei saanud). Selle surnuaia ma pean meeles ja äkki kunagi tagasi sattudes vaatan üle. Natukene nägime küll ka äärnevast tänavast, aga üsna vähe. See surnuaed on eriline selle poolest, et see on kuni paar meetrit muust tänavapinnast kõrgemal. Põhjus lihtne. Surnuaed sai täis. Küsiti maad juurde. Linnavõimud ütlesid, et ei seda me teile küll ei anna aga me anname teile natukene mulda. Seega tuli surnuaed lihtsalt nö ära täita ja uut "korrust" ehitama hakata. Suhteliselt ebainimlik lähenemine.

Üldiselt on tore, et me selle linna üle vaadatud saime, aga ma ei saa öelda, et ma sinna jubedalt tagasi minna tahaksin. Arhitektuur oli üldiselt väga kena ja maitsekas, linn moodne ja kaasaegne, aga natukene külm, liiga rahvastatud (isegi võrreldes Barcelonaga) ja ebaproportsionaalselt kallis.