Anneli ja Tauri Reisivad: Bratislava ja Viin

Seekordse reisi video saab siit.

Uuel aastal läheb meie reisisaaga ikka uue hooga edasi. Meie uue aasta esimene reis viis meid jällegi Kesk-Euroopasse, seekord aga Slovakkia pealinna Bratislavasse. Lend oli meil pärastlõunal ja seega me jõudsime linna just siis, kui oli pimedaks läinud. See andis meile esimesel päeval võimaluse tutvuda linnaga pimedas. Esimese asjana ronisime me Bratislava kindluse juurde künka otsa. Kindlus oli ägedalt valgustatud ja ta paistis üle kogu linna. Sealt künka otsast oli ka kena vaade linnale ja Doonaule, mis sealt läbi voolab. Õhtul käisime ka veel vanalinna peal jalutamas ja avastasime, et Bratislavas on väga palju kohvikuid. Ja eriti vahva oli, et suuremalt jaolt olid need kohvikud väga ägedad ja mõnusad: mõni oli pisike ja seetõttu väga hubane, mõni oli lihtsalt ägeda sisustusega. Üks, kus me käisime, jagas päevasel ajal ruumi raamatupoega ja seetõttu olid raamatud ka kohviku üldiseks tunnuseks, näiteks oli mitu lauda raamaturiiulite vahel. Õhustik oli tore ja mõnus.

Kuna meid oli hoiatatud, et Bratislava ei ole väga suur ja seega ei ole seal ka metsikult palju teha (kuna matkamiseks ei olnud ka kõige parem ilmateade), siis otsustasime laupäeval teha väljasõidu Viini. Rongisõit sinna oli ka ainult tund aega ja mitte eriti kallis.
Viinis oli meie esimeseks sihtkohaks Schönbrunni loss. Sinna minnes nägime ka tavalist Viini, kuhu tavaliselt võib-olla ei satu. Ilus linn on loomulikult. Schönbrunni lossi aed jättis küll väga hea mulje. Kuigi on talv ja lilli ei olnud, siis isegi ilma nendeta andis see päris võimsa tunde. Sealse väikse künka otsa ronides saime mõnusaid linnavaateid nautida, mida ma poleks arvanudki, et sealt näha võiks. Kuna aga aega väga palju ei olnud, siis loomaaed ja loss ise jäid seekord seestpoolt vaatamata.
Järgmiseks viis meid tee läbi kesklinna vanalinna. Seal ei olnud küll midagi väga erilist. Võib-olla veidi uhkemad ja suursugusemad majad, on ikkagi ju suure ajaloolise keisririigi pealinn. Ka püha Stephani kirik oli võimas. Anneli arvates on seda ka väljstpoolt restaureeritud/puhastatud, et ta enam nii must välja ei paistnud.
Viimase vaatamisväärsusena käisime ka Hundertwasserhausi juures, mida ka Anneli varem näinud ei olnud. Tegemist on väga värvilise elumajaga, mis on projekteeritud olemaks ühiseks eluruumiks nii linnainimestele kui ka loodusele. Puud ja põõsad kasvasid planeeritud aukudest tõepoolest välja. Mulle väga meeldis see värviküllus ja kõik need erinevad põnevad detailid, mis sellel majal olid. Üldiselt meenutab ta ka veidi Barcelona Gaudi maju, aga on siiski omamoodi.

Õhtul rongiga Bratislavasse tagasi jõudes oli lõpppeatuseks üks teine rongijaam, kui see, kust me hommikul sõitu alustasime. Et sealt kesklinna poole tagasi saada, pidime minema läbi kohaliku kõrgete paneelmajade piirkonna, näiteks umbes 12 korrused majad olid seal tavalised. Mis oli aga huvitav ja erinev Eesti sellistest piirkondadest oli see, et nende majade allkorrustel ja mõnes madalamas majas olid samuti mitmed kohvikud ja pubid. See andis piirkonnale kohe väga palju elu juurde.

Pühapäev jäi siis meile veel valges Bratislava uurimiseks. Selle päeva ilm ei olnud kahjuks kõige soosivam, aga õnneks kõige hullem ka ei olnud. Vaatasime veel valges üle vanalinna ja kõik sealsed põnevad skulptuurid. Samuti raekoja platsi ja veel mõne olulise hoone. Üks ägedam nendest oli püha Elizabethi kirik, või sinine kirik, nagu seda veel tuntakse. Ja see kirik oli tõepoolest sinine. Ilus helesinine nii seest kui väljast. Paistis silma ja oli eriline. Meile väga meeldis. Samuti ägedad olid näiteks Filharmoonia ja raekoda.
Üheks viimaseks asjaks, mida me vaatasime oli Slovaki raadio hoone. Olin selle kohta lugenud, et seda peetakse maailma üheks koledaimaks hooneks. Siis pidi selle üle vaatama. Minu meelest oli see aga mitte kole vaid äge. Missugused majad on veel tagurpidi püramiidi kujuga? Väga huvitav lahendus ja kindlasti mitte kole.

Kokkuvõtvalt oli Bratislava väga äge linn. Ta meeldis meile rohkem kui Praha (rolli selle juures mängib tõenäoliselt ka see, et Bratislavas ei ole nii palju inimesi). Tal oli kuidagi mõnusam tunnetus oma ägedate kohvikutega. Me pole vist kunagi nii palju kohvi kolme päevaga joonud. Loodame tulevikus sinna veel sattuda.