Anneli ja Tauri Reisivad: Hannover

Nüüdseks oleme me juba paar nädalavahetust kodus puhanud ja reisidel mitte käinud. Küll aga suutsime Barcelona ja Nice'i vahelisel nädalavahetusel ühe kohaliku reisi ette võtta. Nimelt oli meie jooksukavades ette nähtud võistlus (Annelil poolmaraton, mul 10 km), aga Berliinis või selle ümbruses me meile sobivaid jookse ei leidnud (meil ei ole just väga palju vabu nädalavahetusi augusti lõpus/septembri alguses). Küll aga leidsime ühe väikse jooksu Hannoveris. Vaatasime, et bussiga ei ole sinna ka väga kallis sõita ja otsustasimegi minna linna vaatama ja jooksma.

Hannover oli iseenesest väga ilus. Karli soovituste põhjal käisime nii Markthalles, kus oli tõesti päris äge, söömas ja oskasime ka kohe raekotta sisse astuda, et sealseid Hannoveri makette vaadata. Raekoda oli väga võimas. Seal saab ka torni minna, aga kuna järjekord oli umbes 40-50 minutit, siis meie sinna ei läinud. Samuti oli raekojas 4 maketti sellest, kuidas Hannover erinevatel aegadel välja on näinud. Keskajal, enne II maailmasõda, vahetult pärast II maailmasõda ja tänapäeval. Väga põnevad ja üldse kogu raekoda oli vägev.

Käisime vaatasime ühte suuremat järve, Waterloo monumenti (sinna väga lähedale ei saanud, sest ümbritseval platsil oli ennast üles seadnud tsirkus) ja jalutasime ka läbi vanalinna. Olime juhtunud just sellisel nädalavahetusel, kus Hannoveris tähistati 500 aasta möödumist reformatsioonist. Seega oli väga palju inimesi ja üritusi. Aga vanalinn oli ilus väga mõnus jalutamiseks.

Pühapäeval oli meil siis jooks linna põhjaosas, Euroopa suurimas linnasiseses metsas Eilenriedes. Oli päris mets tõesti, kuigi jooks ise toimus metsa läbivatel asfaltteedel. Mina oma 10 kilomeetri distantsil suutsin joosta enda isikliku rekordi (kuigi minu kella gps-i järgi ei olnud rada päris 10 km, aga võib-olla segas gps-i see, et me metsavahel jooksime) ja suutsin raja läbida napilt alla 40 minuti). Anneli oma haigusest toibumise ja puusavaluga oma rekordit küll ei jooksnud, aga hästi läks sellegipoolest.

Pärast jooksu vaatasime veel natuke linna peal ringi ja käisime söömas. Õhtul sõitsime jälle bussiga Berliini tagasi. Veendusime, et bussiga saab ka Saksamaal sõita, kuigi pikematel vahemaadel on rong ikka tunduvalt mugavam.