Anneli ja Tauri Reisivad: London

Eelmisel nädalavahetusel oli asi siis lõpuks nii kaugel, et käisime Anneliga oma nädalavahetuse mesinädalatel Londonis. Anneli ei olnud veel kunagi varem Inglismaal käinud ja mina ei olnud veel Londonis käinud. Aga London on ju nii kuulus ja äge. Saimegi siis ta käidud.

Minul on alati olnud mingi värk Inglismaaga. Ta on mulle alati meeldinud. London oli ka iseenesest äge, kogu see ajalugu, aga jällegi liiga palju inimesi. Just olen hakanud harjuma Berliini inimeste hulgaga, aga London on veel suurem ja veel rohkemate turistidega. Aga äge ta oli siiski.

Käisime näiteks Notting Hilli suurepäraseid värvilisi maju vaatamas ja vaatasime ka sealse Portobello tee turu ära. Samuti jalutasime ja pidasime piknikku Hyde pargis. Hotell oli meil peaagu Tower of Londoni kõrval, seal sees me küll ei käinud, aga ka väljast oli ta piisavalt vägev. Samuti Tower Bridge, mida õnnestus esimesel õhtul ka kohe avatuna näha.

Teise päeva hommikul otsustasime vara minna King's Crossi rongijaama, et üle vaadata platvorm 9 3/4. Jäime siiski natukene liiga hiljaks, sest juba siis oli väga palju inimesi ja pildi tegemise järjekord jõhker. Õnneks poes seal nii palju inimesi ei olnud, kui ma olin lugenud netist kommentaaridest, ringi sai ikka vaadata. Aga inimesi oli palju siiski, tundub, et sellel poel läheb väga hästi. Seal olid loomulikult ka ägedad asjad müügil. Sinna võik päris mitu(sada) naela maha jätta.
King's Crossi kõrval asub ka Briti raamatukogu, kust me läbi käisime. Mõnus suur ja võimas raamatukogu. Kahjuks lugemissaalidesse sisse ei saa ilma lugejakaardita, aga ka eesruumides oli äge. Seal oli ka parajasti näitus kõige ägedamate teostega: nii raamatud, kirjutatud muusika kui erinevad ajaloolised dokumendid (nt Elizabeth I kiri Šoti kuningale James I-le). Anneli pettus tõsiselt kuninganna Victorias, kuna tal õnnestus ära näha Victoria naisõigusluse vastane kiri. Anneli meelest oli see vist üldse kõige lahedam koht, kus me käisime. Näha sai ka nt Leonardo da Vinci joonistusi ja nende analooge, kus oli taastatud sadu aastaid tagasi Leonado poolt maha kustutatud varasemad visandused.

Kuulsatest kohtadest käisime sees veel Westminster Abbeys. Väga võimas oli igastahes. Kogu see suurus, ilu, ajalugu. Kui äkki järgmistel kordadel Londonisse satume, siis vaatame muud (ka kindlasti ägedad) kohad läbi, kus me seekord sees ei käinud.
Otsustasime käia ka muuseumis. See on seal küll tore, et need on vähemalt suuremalt jaolt tasuta. Vähemalt need suured ja kuulsad. Esiteks käisime National Gallerys. Seal oli palju ägedaid maale. Aga ilmselgelt on see väga suur ja kuna see ei olnud meie esimene peatuspunkt sellel päeval, siis väsisime me sealseid maale vaadates üpris ruttu ära. Aga nägime ja nautisime neid, mis meile kõige rohkem meeldisid.
Teise muuseumina käisime ka Loodusloomuuseumis. Ka see on väga suur ja kõike me läbi ei käinud. Vaatasime dinosauruseid, inimkeha ja Maa näitusi. Üldiselt on see rohkem lastele, aga seal on ka eraldi tiib, kus näeb, mida Loodusloomuuseumi teadlased teevad. Läbi klaasakna saab isegi laborisse piiluda. Anneli siis uuris seal, kas ta mõnda tuttavat masinat ka näeb.

Läbi said jalutatud ka loomulikult nii West End kui East End. Väga äge oli ka Highgate'i kalmistu, mis on osalt korras, osalt väga metsistunud. Põnev oli mööda vanu luuderohtu täis haudu jalutada. Sinna samasse on maetud ka Karl Marx. Tema haud on seal väga popp.

Käisime ära ka Greenwichis, kus olin korraga nii ida- kui läänepoolkeral. Kenad vaated Ida-Londonile ja vanas observatooriumis oli äge näitus kuidas üritati lahendada meridiaaniprobleemi meresõidul (ehk siis meremeestel oli probleem, et nad ei teadnud, kui kaugele itta või läände nad sõitnud on). See põhjustas omal ajal väga palju laevahukke ja selle lahendamine omakorda palju põnevaid avastusi nii maakera, kellade ehituse kui valguse kohta.

Üldiselt jäime reisiga rahule ja tasus minna ja ära näha.