Anneli ja Tauri Reisivad: Sukkot Jeruusalemmas

Sukot on juutide nädalane püha, kus nad meenutavad pöördumist Egiptuse orjapõlvest tagasi Iisraeli aladele. See on neile ka üks pühadest, kus soovitatakse teha palverännak Jeruusalemma. Seetõttu mõtlesime ka meie, et kus ikka mujal olla, kui pühade ajal Pühas linnas. Meie küll seetõttu, et näha kuidas usklikud juudid Jeruusalemmas pühasid tähistavad. Meid hoiatati küll, et ei ole hea minna sellel ajal Jeruusalemma, sest seal on nii palju rahvast. See oli meile veel ka üks põhjus, miks just minna.

Me läksime sinna keset nädalat (varem olime käinud nädalalõpus) ja üldiselt oli rohkem rahvast küll. Uuslinna tänavatel sellest nii palju küll aru ei saanud, inimesi oli, aga mitte lõpmata palju, vähemalt alguses. Esimese asjana käisime me seekord vanalinna tuuril. Kuna Marie oli meile öelnud, et tema käis Jeruusalemma vanalinna tasuta tuuril, siis mõtlesime ka meie minna vaatama, mida põnevat seal räägitakse, sest ega me selle vanalinna kohta midagi nii väga ei teadnud. Tuur oli väga vahva. Ühtegi kohta sisse ei mindud, aga oligi tore jäi aega rohkemaid kohti näha ja uusi asju õppida. Käisime läbi kõik vanalinna neli kvartalit: armeenlaste kvartalis nägime protestantlikku kirikut, kus peamiselt käivad skandinaavlased (soomlaste ehtiatud) ja messiaanlikud juudid (inimesed, kes on sünnilt juudid ja kes elavad juudireeglite järgi, aga arvavad, et Jeesus oli messias. Teised juudid neid juutideks ei pea) ning Süüria ortodoksi kirikut, kus (osade allikate kohaselt) toimus püha õhtusöömaaeg. Juudikvartalis viidi meid läbi Cardo varemete (roomaaegne peatänav) Hurva sünagoogi juurde (kus me olime kolm aastat tagasi käinud, aga mis oli meil ununenud). Samuti näidati meile vaateid Nutumüürile. Moslemikvartalist käisime ainult mööda turutänavaid kuni kristliku kvartalini, kus näidati Püha Haua kirikut ja erinevaid kristlikke koole. Kestis see tuur 2 tundi ja kogu selle aja rääkis giid loomulikult juurde ajaloost, praegusest olukorrast ja muust huvitavast (nt et korra sadas Jeruusalemmas nii palju lund, et linn oli mitu päeva kinni, sest keegi ei saanud lume tõttu ei sisse ega välja). Soovitame seda tuuri kindlasti kõigile, kes tahavad vanalinnast kiiret aga üpris põhjalikku ülevaadet saada.

Õhtul käisime veel Nutumüüri tunnelites, kus Anneli veel käinud ei olnud. Seal saime veel põnevat Jeruusalemma vanemast ajaloost teada. Samuti käisime õhtul veel Nutumääri enda ääres. Vaat seal oli nüüd tõesti palju rahvast. Palju palju usklikke (eriti ultra-ortodoksseid juute oma silmatorkava riietusega) ja vähe turiste (tavaliselt on turiste küll rohkem, mina seekord nägin ainult paari meest, kes kippat (juudimütsike) ei kandnud. Uus tähelepanek meie jaoks olid ultra-ortodoksed juudid, kes kandsid karvaseid ümmargusi peakatteid (giid ütles, et see tähistab lihtsalt seda, et nad on algselt Leedu aladelt pärit juudid). Müüri ääres kõik palvetasid, nii lapsed, noored kui vanad, ja see oli väga äge vaatepilt.

Sööma läksime õhtul turule. Nimelt, kui õhtul turumüüjad oma putkad kinni panevad, pääsevad löögile igasugused erinevad söögikohad, baarid ja kohvikud, mis samuti turul asuvad. Nad on küll tavaliselt ka päeval lahti, aga siis on nad vähem välja paistvad ja nende juures on päeval vähem ruumi. Õhtul oli seal aga väga äge. Kui me sinna jõudsime, siis osad müüjad alles panid oma putkasid kinni, osad paarid tegid ennast lahti, inimesi oli tunduvalt vähem kui päeval ja seega oli kõik nii palju tühjem. Turg muutus hoopis teistsuguseks kohaks.

Teisel päeval (ööbisime Jeruusalemma Abraham hostelis, mis oli ka hea ja odav. Võib-olla mitte nii hea kui Tel Avivi oma, aga siiski hea) käisime esiteks vaatamas Jeruusalemma suurt sünagoogi. Iseenesest on see üpris uus ehitis, aga ta on, nagu nime poolest võib arvata, Jeruusalemma suurim. Meie jaoks oli see esimene kord sünagoogis sees käia. Üpris üllatav oli ta seest, üldse mitte selline, nagu on kirikud. Pigem nagu kontserdisaal.
Veel käisime Iisraeli muusemi juures (seal peaks olema kõike, mida üks muuseum üldse näidata saab) ja Knesseti (Iisraeli parlament) juures. Taustainfoks on huvitav teada, et Iisrael peab oma pealinnaks Jeruusalemma ja seetõttu on kõik valitsemisasutused seal. Rahvusvaheline kogukond aga seda ei tunnista (peamiselt seetõttu, et Iisraeli jaoks on Jeruusalemm jagamatu, aga teiste riikide jaoks on Ida-Jeruusalemm Palestiina osa) ja seetõttu on kõikide riikide saatkonnad Iisraelis Tel Avivis.
Samuti viis meid tee läbi ühe roosiaia ja loomulikult käisime turul, kust me alati asju kaasa ostame.