viimased...

Viimased nädalad on kulgenud üsna sellises "viimaste asjade" tegemise tähe all. Meil käisid viimased külalised, viimast korda matkasime Surnumere ääres, oli viimane jooksuvõistlus, lehvitasime viimast korda Nutumüürile ja võtsime ette päevase reisi Tel Avivi, et lehvitada kõigile sealsetele kohtadele. Tauri läheb juba sellel nädalal Iisraelist ära ja kuigi ma lähen temaga koos, siis tulen mina veel kaheks nädalaks tagasi.
Kaks nädalat tagasi olid meil külas Keelia ja Sigrid ning nendega koos sai jälle Iisraelis ringi liikuda. Ka minul sattus üks mõõtmisvaba päev sinna kanti ning sain minna kaasa Surnumere äärde. Tegin seal ühe uue matkaraja, mis oli selles mõttes täiesti teist moodi minu jaoks, et kulges mööda jõepõhja üles loodusliku veehoidla poole, ning rada kulges üsna suures ulatuses jalgupidi vees.
Nädala eest käsime Tel Avivi kõik ägedama kohad läbi. Võtsime sellise täitsa chill päeva, sõitsime ratastega, kõndisime ja mugisime heat paremat igas lahedas kohas, mida nägime, või no peaaegu.

Mõni nädal tagasi oli Purim, mida tähistatakse karnevaliga. Meie saime karnevalitamisest osa oma BP trennis.

Ikka Tel Avivi rannas!

Tauri seikleb Jaffa tänavatel.

Mina Jaffas. Pean tunnistama, et viimastel käikudel on Jaffa mind positiivselt üllatanud.

Rotchildil asuv nunnu maja.

Rada viis loodusliku veehoidla juurde.

Selline rada! 

Sealt õnneks üles minema ei pidanud.

Vanaaegse trükimasinaga Tel Avivis.

Liha nii nagu seda Iisraelis müüakse. Kuna siinse usu järgi on oluline lihast veri välja saada, siis töödeldakse liha enne erinevate ainetega, sh soolaga. Sisuliselt tähendab see seda, et eurooplase jaoks ei näe liha mitte kuidagi värske välja. 

Surnumere äärne elukas.

Ja veel paar Ibexit. 

Vaade surnumerele.

Mina Tel Avivis vana sadama juures asuvas keskuses. Väga hipster koht, st mulle meeldib.